fīdus1 3, adv. -ē (fīdere)
1. zvest, zanesljiv (o osebah): amici Ci., ea urbs est fidissimorum sociorum Ci., fidissima coniuge carere Ci., adiutorem se Bruto fidissimum praebuit Ci., rebus male fidus acerbis O. nezanesljiv; z dat.: servus domino fidissimus L., tu tantum fida sorori esse velis O., eos sibi fidiores Iust.; z objektnim gen.: regina tui fidissima V. tebi tako zvesta; enalaga: o fidam dexteram Antonii! Ci., f. pectora O., f. aures V. zvestega sluge, fidissima corpora O. zvestih, f. sententia O., f. oratio T. pošteno mišljen, fida canum custodia Ci. zvesta straža psov (= straža zvestih psov), f. inter eos amicitia N., hinc fida silentia sacris V. neprelomljiva molčečnost, f. responsa V., f. vis, dextra, manus Val. Fl.
2. metaf. (o stvareh) zanesljiv, varen: ensis, galea, litora V. nec ubi consisteret nec quid fidum respiceret habenti L. varnega kraja, kamor bi se mogel umakniti, validus et f. pons T., oppidum … fidissimum adpulsu T. varno pristanišče, speculationes Amm., obices Sil.; z dat.: statio male fida carinis V. za ladje nevaren pristan, nox arcanis fidissima O. najzvestejša ohranjevalka (čuvajka), Libanus f. nivibus T. ki se na njem drži sneg, z večnim snegom, fluvius pediti f. Sil., Cynosura fidissima nautis Sil.